pühapäev, 8. september 2013

ORME - filosoofide kivi, taevamanna - Mis see on?

        Maailma pikast ajaloost on erinevatest allikatest - kultuuride ning usundite kaudu - meieni jõudnud kirjeldusi paljudest erinevatest müstilistest ja maagilistest nähtustest - Piiblis mainitud taevamanna, keskajast filosoofide ehk tarkade kivi, nooruseallikad, praana, chi, kuldvillak, suure püramiidi ehitus, elektriga seotud nähtused jpm.

Tänaseks on selgunud huvitavad seosed kõigi nende nähtuste vahel. Materjali millest käib jutt nimetatakse üldnimega ORME. Kasutatakse ka nimetusi monoatomaarne kuld, valge puuderkuld, ormus, m-seisund, AuM, manna jne. 

David Hudson http://www.youtube.com/watch?v=0IgYp4Noz90 (kellest järgnevalt juttu) nimetas oma leitud materjali ORME ehk Orbitally Rearranged Monoatomic Elements http://orbitallyrearrangedmonatomicelement.blogspot.com/ (muudetud orbiidiga monoatomaarsed elemendid). Kasutatakse veel nimetusi kõrgspinnilises olekus monoatomaarsed elemendid ja m-seisundis mateeria (m-seisund ehk monoatomaarne seisund).

ORMUS ehk m-seisundis mateeria arvatakse esinevat väärismetallides erinevas atomaarses olekus. Tekkinud on uued teooriad ning kasutusvaldkonnad, millest veel lähiminevikus keegi midagi ei teadnud. Ülijuhtivus, kvantumteooria, Bose-Einsteini kondensaat http://en.wikipedia.org/wiki/Bose%E2%80%93Einstein_condensate jpt.

Eriti olulised on aga tulemused mis puudutavad inimorganismi reageerimist sellel ainele. Kuidas kõik alguse sai, sellest järgnevalt.

1970-ndate lõpus avastas Arizonas maaomanik David Hudson oma põldudelt kummalist mateeriat. Aastate jooksul kulutas Hudson miljoneid dollareid, et uurida ning selgusele jõuda millega on tegu. Hudsonil polnud aimugi, et tema harjumuslikku ka sumiteenimisele orienteeritud elu täidavad peagi rasked ja väsitavad alkeemilised otsingud, mis keeravad peapeale kogu ta alalhoidliku hoiaku et teha temast üht meie aja kõige agaramat rajaleidjat.

Arizona põllumajanduse üks looduslikke probleeme on see, et mulla naatriumisisaldus on liiga kõrge mille tõttu on maapind kõva, musta värvi ja ei ima vett. Selle vastu kasutas Hudson väävelhapet 300 tonni hektari kohta. Peale seda käidi põllud vihmutusautodega üle. Happe ja veesegu kobrutas ja vahutas ning purustas leeliselise pinnakooriku töödeldavaks. Kui happes lahustamata jäänud pinnase-komponendid Arizona päikese käes 115 kraadi Celsiuse (5% niiskust) ära olid kuivanud, siis plahvatasid need sinakasvalge leegiga põlema ja kadusid täielikult.

Seda mulda viidi teadlastele uurida. USA, Lääne-Saksamaa uurimisasutustesse ja isegi NSVL Teaduste Akadeemiasse. Laborianalüüs andis tulemuseks, et aine koosnes rauast, ränist ja alumiiniumist. Ometi oli ilmselge, et see pole võimalik. Aine ei lahustanud väävel-, lämmastik- ega soolhappes. Kuid raud, räni ja alumiinium oleks neis hapetes täielikult lahustunud. Nii viidigi mõistatuslik aine (teades, et see on väärismetall) eritehnoloogiaga uurida. Taas saadi tulemuseks, et see koosneb rauast, ränist ja alumiiniumist. Siis selgus, et analüüsi tulemusi olid mõjutanud imeväikesed võõrlisandid, mis eemaldati ning seejärel jäi alles 98% algnäidisest, mida testiti uuest. Tulemus oli vapustav - valge piisk ainet oli olemas ja kõigile nähtav. Aparatuur aga andis tulemuseks absoluutselt mitte midagi st kaalutu! Et teada saada, millest see aine koosneb tuli vene teadlaste idee järgi kaarleegiga (5 500 kraadi Celsius) kuumutada seda ainet 300 sekundit (20 x kauem kui oli võimalik tolle aja üheski lääne laboris).

See protsess tuli omakorda läbi viia mõnes inertgaasi keskkonnas. Nagu arvata võis saadi esimese 15 sekundi järel tulemiks raud, räni ja alumiinium ning vähesel määral kaltsiumi, naatriumi ja titaani. Kui need ained olid ära keenud, st kadusid, näitasid kõik näidud taas tulemuseks "mitte midagi". Kui möödus 20 sek, 30 sek kuni 70 sekundini, ärkas aine taas "ellu". Aparatuuri näit teatas pallaadiumist, veel 20 sek hiljem plaatinast ning siis 220 sekundil ilmusid näidud ruteeniumi, roodiumi, iriidiumi ja osmiumi kohta. Selgus, et tilluke helmes koosnes täielikult plaatinarühma metallidest! Edasisel kuumutamisel muutus valge helmes valgeks pulbriks.

Seda valget pulbrit nimetatakse kõrgspinnilises olekus monoatomaarseks elemendiks. Seda saadakse kõikide väärismetallide põletamisel kaarleegiga (5 500 kraadi Celsiuse järgi). Uuringute tulemused on niivõrd erilised, et nende avaldamine ja laiemalt kasutuselevõtt igapäevases elus saab tulevikus olema maailmapilti muutev.

1989-ndal aastal võttis David Hudson leitud materjalile ja meetoditele patendid üle maailma. Järgnevatel aastatel on erinevad uurimisrühmad ning laborid sõltumatult David Hudsonist keskendunud uue aine uurimisele ning rakendusvaldkondade leidmisele füüsikas, keemias, farmaatsias, elektroonikas, energeetikas jpm valdkondades.

Tõeliselt hämmastav tõik kõrgspinnilise kulla ja plaatinarühma metalli mõistatusliku valge pulbri kohta on see, et tegemist ei olegi tegelikult uue avastusega. Vana aja sumerid kasutasid kõrgspinnilise mateeria kohta nimetust ülespidine tulekivi - Sem-an-na, egiptlastel oli see Mfkzt, heebrealastel Piiblis taevamanna, heebrea keeles tähendab sõna Manna - Mis see on?

Keskaja alkeemikud kutsusid kõrgspinnilist mateeriat filosoofide kiviks.

Valge pulber oli püha ja talle on omistatud ajaloo vältel erakordseid omadusi: levitatsiooni, aine muundumist, teleportatsiooni (esemete ülekandmine ühest kohast teise protseduuri abil, mis hõlmab eseme kohta käiva informatsiooni kodeerimist, informatsiooni ülekandmist teise asukohta ja algse eseme koopia valmistamist sihtkohas), ereda valguse kiirgamist, surmavaid kiirgusi, kui ka seda, et ta aitab säilitada füüsiliselt aktiivset pikaealisust. Tänapäeva maailmas on see eksootiline aine ja selle ülijuhtivus kuulutatud "kõige tähelepanuväärsemaks" füüsikaliseks omaduseks "kogu universumis".

Milline on siis see ülespoolne ehk kõrgspinniline seisund, mis muudab need väärismetallid mittekombitavaks valgeks pulbriks?

Elektronid paiknevad aatomituuma ümber kindlaksmääratud kujuga ruumipiirkondades ehk orbitaalidel, põhimõtteliselt ümbritseks aatomit justkui kate - tuuma tekitatud positiivne kaitse, kõik tuuma ümber tiirlevad elektronid peale kõige välimiste paiknevad seespool katet.

Igal orbitaalil on oma kindel energiatase. Elektroni üleminekul kõrgema energiaga orbitaalile (ergastamine) neeldub kvantenergiat, üleminekul madalama energiaga orbitaalile kiirgub Kvantenergiat Igale orbitaalile mahub maksimaalselt kaks elektroni.

Keemilise sideme moodustumisel osalevad tuumast kõige kaugematel orbitaalidel olevad elektronid - valentselektronid ja tühjad orbitaalid. Valentselektronid - välimistel orbitaalidel olevad elektronid on tuumaga nõrgalt seotud.

Aatomi tuum läheb ülespoolseks ehk kõrgspinnilisse olekusse 5 500 kraadi Celsiuse juures, kui tuuma positiivne kate laieneb ja toob kõik elektronid tuuma kontrolli alla. Kui normaalselt tiirlevad elektronid ümber tuuma paaridena (v.a. vesinik), kusjuures üks pöörleb päri ja teine vastupäeva, siis kuid kõrgspinnilise tuuma mõju alla sattununa lähevad kõik päripidised elektronid korrelatsiooni äraspidiste elektronidega. Täielikus korrelatsioonis muutuvad elektronid puhtaks valgeks valguseks ja üksikutel aatomitel on kõrgspinnilises substantsis täiesti võimatu liituda. Seetõttu ei saa need loomulikul teel metallina ümber formeeruda ja järele jääb lihtsalt valge pulber.

Koobalt, nikkel, vask, ruteenium, roodium, pallaadium, hõbe, osmium, iriidium, plaatina, kuld, elavhõbe, kroom ja vanaadium. Kõik ülalnimetatud elemendid on m-seisundis rohkelt esindatud merevees - eriti palju leidub neid Surnumere vees. Samuti leidub neid värskes kaevuvees, allikavees, kivimites ja õhus. David Hudsoni uuringute kohaselt esineb nimetatud elemente monoatomaarses olekus kuni 10 000 korda rohkem kui tavalises metallilises olekus.

Arvatakse, et on olemas veel mitmeid elemente, mis esinevad m-seisundis lisaks eelnimetatuile. Laborites tehtud katsetes on selgunud, et m-seisundis ilmnevad mitmetel elementidel erilised omadused, mida neil metallilises olekus ei esine. Näiteks ülijuhtivus, ülivoolavus, Josephsoni tunneli efekt http://en.wikipedia.org/wiki/Josephson_effect , levitatsioon (nähtus, mille puhul isik suudab ennast liigutada mõttejõul, ilma otsese füüsilise mõjuta) jt.

Teadlased vaidlevad selle üle, kas tegemist ei ole mitte uue mateeriaga. M-seisundis elemente leidub ka bioloogilistes süsteemides - näiteks ravimtaimedes on nende kontsentratsioon eriliselt suur. Täna on välja töötatud palju erinevaid viise ORME elementide kätte saamiseks keskkonnast.

Üks lihtsamaid on merevee pH tõstmisel 10.78-ni seebikivi abil, seejärel pestakse saadud materjali kolm korda destilleeritud veega. Tehislikult saab ORMET väärismetallide kuumutamisel kaarleegiga 5 500 kraadi Celsiuse juures, mille järel see muutub valgeks pulbrisarnaseks mateeriaks.

Looduslikult moodustub ORME 2 000 - 2 500 km sügavusel maapõues magma sees, kus maa tuuma temperatuur on umbes 5 500 kraadi Celsiuse juures.

M-seisundis väärismetallide aatomid on kaalutud ja nad leviteerivad. Maa magnetjõu toimel hakkavad nad magnetjõujoonte poolt tekkinud pragusid ja tektoonilisi murranguid mööda maakoores ülespoole tõusma, kus veesoonte piirkonnas ühinevad ka veega. Suurtest veesoontest, millest moodustuvad allikad jõuab ORME pinnale (Sinialliku, Kuremäe, Ööbikuoru, Kunda jne, mis on rahvapärimuse järgi ravitoimega).

ORME on väga tundlik teda ümbritsevale keskkonnale. Kõige enam hävitavad m-seisundis väärismetalle (ehk ORMET) maapõues peituvad - väävel, happed, leelised, alumiinium jm, mille tagajärjel m-seisundis olevad aatomid muutuvad tagasi tavalisteks väärismetalli aatomiteks - m-seisund lakkab olemast.

Segavate tegurite tõttu jõuab loomulikul teel maapõuest m-seisundis elemente pinnale vaid tühine osa. Sellega on seletatav, et ORME-t esineb suuremas konsentratsioonis vaid üksikutes anomaalsetes kohtades, sõltuvalt geomagneetilistest maakoore ehitusest (lõhed, praod, tektoonilistest murrangutest) ja neutraliseerivatest teguritest (väävel, leelis jne).

ORME on vees õlijal kujul. Kui sellist vett juua, tekib suhu kergelt õli efekt, samuti võib tunda metalli, magusat või haput maitset. Maitse johtub enamasti inimese maitsemeelest ning ei ole etteennustatav. 

Kivi talus http://www.kivitalu.ee/index.php?id=22 eraldatakse ORME veest nn magnetlõksu abil. Tegelikult peaks seda protsessi nimetama aga ORME kontsentreerimiseks.
1 liitri ORME vee saamiseks kulub keskmiselt 25 liitrit allika vett. Kõige aktiivsem on ORME vesi 5-6 päeva. ORME hävineb päikesekiirguse tagajärjel. Samuti on ta tundlik looduslike ja tehislike magnetväljade suhtes ning püüab neist eemale liikuda.

Nagu eelpool sai mainitud esineb looduslik ORME allikates - kus puuduvad väävliühendid. Viimasel põhjusel ei leidu ORME-t näiteks Värska vees. ORME-t ei leidu üldse või on tühises koguses puurkaevuvees ning sügavates ahtkaevudes, nendes esinevad erinevaid gaasid neutraliseerivad ORME. Päikesekiirguse mõjul on allikatest veega koos välja voolanud ORME 300 m allavoolu juba peaaegu veest eraldunud.

Tänaseks on mitmed laborites tehtud katsed kinnitanud, et m-seisundis väärismetallid on inimese tervisele erilise raviva toimega. On tuvastatud, et m-seisundis väärismetallid stimuleerivad inimese käbinääret, mis suurendab tunduvalt hormoonide melatoniini ja seratoniini tootmist. Käbinääre asub inimese kahe ajupoolkera vahel ja on männikäbisarnane. Käbinääret kutsutakse idamaades kolmandaks silmaks. Käbinääre on vaimse energia kanal, mis reguleerib mõttevoolu ning mille talitlus stimuleerib ajuripatsit.

Ajuripats ehk hüpofüüs on sisenõristussüsteemi "orkestri dirigent". Tema eessagar valmistab hormoone, mis ergutavad kilpnäärme, neerupealiste, sugunäärmete, harknäärme ja kõhunäärme talitlust. Viimased omakorda reguleerivad vere kaudu elundite ja kudede ainevahetust.

Käbinääre toodab melatoniini aktiviseeritud keemilise sõnumikandja seratoniini abil. Melatoniin tugevdab keha immuunsüsteemi ja kõrge käbinäärmesekretsiooniga inimeste tõenäosus vähki haigestuda on väiksem. Suur melatoniiinitootlikkus tõstab energia, vastupidavuse ja füüsilise taluvuse taset ning on otseselt seotud unemudeliga, lastes südamel ja veresoonkonnal keha parajalt reguleerida. Melatoniin on keha võimsaim ja mõjusaim antioksüdant, mis avaldab toimet nii vaimse kui ka füüsilise vananemise vastu. ORME on meie energiakeha toit.

Kivi talus vee baasil valmistatud ORME kasutamisega võivad tekkida mitmed kõrvalnähud! Ükskõik millist haigust sa oma elu jooksul oled põdenud või millise vigastuse saanud on need jätnud sinu organismi oma jälje. ORME ründab neid vanu hädasid põhjalikult ning ravib, kus võimalik.

Sul võivad tekkida allnimetatud sümptomid - vahel isegi korraga: peavalud, südamepööritus, kohin või vilin kõrvades, valutavad liigesed, higistamine, kõhulahtisus, unisus, rahutus. 1-2 nädala jooksul kõik ülalnimetatud kõrvalnähud taanduvad. 

ORME kasutamisel on tuvastatud bioloogilistele organismidele eriline mõju. 

D. Hudsoni uuringud on viinud järgnevate väideteni:

        -  ORME ei oma organismile mingit toksilist efekti
        -  Vähendab valu
        -  Parandab liigeste liikuvust
        -  Mõjutab vähi DNA-d ja rakke, parandades ning muutes need terveteks rakkudeks
        -  Ravib unetust
        -  Ravib südamehaigusi
        -  Alandab vererõhku
        -  Vähendab kolesterooli taset veres
        -  Ravib suhkruhaigust
        -  Ravib eesnäärme haigusi
        -  Ravib maksa ja neeruhaigusi jpm
        -  Soodustab rakkude uuenemist
        -  Leevendab stressi


______________________________ 

AJALOOLISED SEOSED JA MÜSTIKA 

Teaduslikule Egiptuse arheoloogiale alusepanija britt sir W. M. Flinders Petrie https://en.wikipedia.org/wiki/Flinders_Petrie viibis 1904. aastal oma töörühmaga Siinai kõrbes Moosese mäe juures, mida Vana Testamendi Teine Moosese raamat nimetab Horebi mäeks. Moosese ajal olid sõnad choreb ja horeb üliolulised.

Täpsustuseks võib öelda, et 4. sajandil rajatud Püha Katariina klooster https://en.wikipedia.org/wiki/Saint_Catherine%27s_Monastery oli rajatud vale mäe otsa, sellegipoolest nimetati paika Gebel Musa (Moosese mägi). Seetõttu oli õige mäe otsimine paras pähkel. Aastast 1906 salastati isegi leidude asukohad hoidlates. Nüüdseks on aga raidkirjad tõlgitud. Kaua olid teadlased hämmingus leitud metallisulatusnõu ja suure koguse tundmatu valge pulbri tõttu. Nüüdseks on teada, et see on mfkzt (mufkuzt) ja mesopotaamlased kutsusid seda sem-an-na.

Ka tõlgitud "Püramiiditekstides" viidatakse Mfkzti väljast, kus surnud kuningas elab igavesti koos jumalatega, osades tekstides on see Iaru väli (Õndsate dimensioon). Tollal nimetasid egiptlased Siinaid nimega Bia. Tollast Hathorile pühendatud Kulla Maja varahoidjat kutsuti "Ülevaks".

Piibli Teise Moosese raamatu ehk Exoduse http://et.wikipedia.org/wiki/Teine_Moosese_raamat loos lähevad Mooses ja israeliidid Horebi mäe juurde. Mooses ronib kaljule, et kõnelda valitseja El Saddaiga (hiljem nimetati Jehoovaks), kes teatab, et on nüüdsest nende jumal ja enam ei tohi kulda kasutada ebajumala- ja pühakujude valmistamiseks. Edasi teame, et Aaron valmistas kuldvasika... Mooses jahvatas selle ja andis seda lastele juua.

Septuaginta http://et.wikipedia.org/wiki/Septuaginta tõlge on õige, aga piiblis on tegu suure eksitusega. Reljeefidel on pildid kuidas vaarao kingib Anubisele pätsi hinnalist kivist leiba, selliste tõlgendamistega olid teadlased kaua raskustes. Tekstidest on teada, et Kulla Maja kuningad manustasid mõistatuslikku valget pulberkulda kas kooniliste kookidena või vette puistatult, see oli "eluandja" ja võimaldas ka ligipääsu hauatagusesse superdimensiooni. Alles tänapäeval võib õigesti mõista Exoduse sõnu: "Ja kogu Siinai mägi suitses, kui Jehoova laskus sinna tule sees. Selle suits tõusis üles nagu sulatusahju suits..." (2Ms19:18).

Tundub imelik, et tempel on laboratoorium või töökoda. Ka siin on tõlkeviga. Iidne avod pole mitte üksnes kummardama vaid ka töötama, inimesed ju töötasid jumalale. Sõnademängus toitusid vaaraod Hathori rinnapiimast (muutusid täieõiguslikeks jumalateks) nagu Babüloni kuningad toitusid Istari omast. Emapiim sisaldab ensüümi telomeraas, mfkzt simuleeris selle teket. Organismi terved rakud on programmeeritud palju kordi jagunema kuni teatud piirini. Jagunemist kontrollivad otsakud, mis asuvad DNA ahelate lõpus, need ongi telomeerid. Igal jagunemisel läheb osake telomeeri kaotsi ja jagunemine lakkab siis, kui telomeerid on saavutanud kriitilise piiri, organism mandub ja saabub vananemine. Laborites on tõestatud, et ensüümi rakendamisel võib takistada replikatsiooni juhtivate telomeeride lühenemist. Seega võivad rakud jätkata jagunemist palju kauem kui looduslik programm ette näeb, nii nagu vähirakud, kes saavutavad surematuse tänu selle aine rikkusele. Teadlased on katsetes pikendanud laborihiirte eluiga 4x.

Juba Esimeses Moosese raamatus (14:18), seega 600. aastat enne Moosest, loeme seda, et Melkisedek http://en.wikipedia.org/wiki/Melchizedek , Saalemi kuningas ja Kõige Kõrgema Jumala preester, tõi Aabrahamile leiba ja veini. See on piibellik esmakirjeldus kombetalitusest, millest hiljem sai osa armulauarituaalist. Jumal, kellest juttu, kannab vanades tekstides nime "mäejumal El Saddai" -sama tiitel, millele vihjab Jumal, kes kõneles Moosesega Horebi mäel. Alles siis, kui hakati kirja panema, võeti kasutusele heebrea tüvest jhvh tuletatud nimi Jahve. "Ma olen see, kes ma olen" on sisuliselt ju "mu nimel pole tähtsust".

Varased tekstid nimetavad Aabrahami jumalat El Saddaiks (1Ms17:1) ja uuema aja piiblites on see vääralt tõlgitud Kõikvõimsaks Jumalaks. Heebrea tekstides ja piibli ladinakeelses tõlkes Vulgata säilinud El Saddai oli semiidi mõiste mille sünonüüm oli Mesopotaamia jumal Enkil, kelle hüüdnimi oli "Ilu Kurgal" (Suur Mäejumal).

Nimi Melkisedek tuleb sõnadest melek (kuningas) ja tsedek (õiglus). Seega oli ta Õigluse kuningas või (Esimese Moosese raamatu järgi) Rahu kuningas (Saalem tuleb sõnast salom ning näiteks Jeruusalemm tähendab "rahu linn").

Surnumere käsikirjadest http://en.wikipedia.org/wiki/Dead_Sea_Scrolls leiab, et Melkisedek ja peaingel Miikael on samad isikud. Nii judaismi kui ristiusu tekkimisest peale on säilinud leiva eriline tähtsus, alates Melkisedeki loost kuni "meie igapäevast leiba anna meile" tänapäeval.

Nii kuningas Taaveti kui Jeesuse sünnikohaks öeldakse Petlemm või Bethlehem (beth-le-hem = leiva maja). Meieisapalvegagi on tõsiasi, et kuigi see on meile tuntud kujul pärit Uue Testamendi kahest evangeeliumist (Matheus 6:9-13 ja Luukas 11:2-4) mis on tegelikult kaks erinevat versiooni, siis algselt on kõik see võetud vanaegiptuse palvest, millega pöörduti riigiusundi peajumala poole "Amen (Amon) http://et.wikipedia.org/wiki/Amon , Amen, kes sa oled taevas".


Tänu ekslikele tõlgetele paigutatakse traditsiooniliselt ristiusu tõlgenduses Amoni nimi palve lõppu. Teise Moosese raamatus mainitud "vaateleivad" tähendas seda, et neid võeti Jumala juuresolekul, õige tõlge oleks juuresolekuleib, nii nagu õigesti esitab Septuaginta.

Pidevalt räägitakse midagi mannast. "Valge, sarnanes koriandriseemnetega ja oli magus nagu mesi" (2Ms16:31). Heebrealasedki kutsusid seda mannaks (ma-hu = manna), samas algab küsiva sõnaga "man" ka küsimus (mis see on?).


Küll on püütud seda seletada, on pakutud isegi tamariski eritust ja raheteri. Aga ei maksa nüüd vanaaja rahvaid ka nii rumalateks pidada, rumalus on pigem Euroopas alates keskajast tänapäevani. Seda on mainitud isegi Egiptuse "Surnuteraamatus" https://en.wikipedia.org/wiki/Book_of_the_Dead . Rullraamatut kutsutakse ka "Ani papüüruseks".

Ka iidses usutavandite kogumikus on "schefa toit". Teised "Surnuteraamatud" on meieni jõudnud fragmentaalselt, kirjeldatakse ikka kullamannat. Muide, Memphise ülemteener kandis tiitlit Suur Käsitöömeister, see on oluline tiitel. Ka (valguskeha) toit oli valgus, mis genereeris valgustumist (kreeklaste gnosis), seda sümboliseerib eraldi hieroglüüf.

Iidses Süüria-Foiniikia kandis kandis kõrgema valgustatuse tase nime "Shar-Oni tasandik" (valguse orbiidi dimensioon), hiljem unustati algne tähendus ja see muutus Saroni tasandikuks (asub Haifa ja Tel Avivi vahel).

Vana-Egiptuse salakultuskoolide alkeemiaõpetuses peeti valgustatuse saavutamist eriliselt tähtsaks. Protsessis kasutati ka templifilosoofide "projitseerimispulbrit".

See oligi mfkzt, manna, valge pulbriline kuld, filosoofiline kivi. Uus Testament (1Kr10:3) nimetab mannat "vaimulikuks roaks", määratakse tegelikult pühitsetud leivaks (Jh6:31.41).

Järelikult on nüüdsel armulaual koos veiniga antav leib pärit sealtsamast kust oblaatki, mida Püha Graal pakkus missal Chretien de Troyes' 12. saj paiku "Perceval ehk Graali lugu".


See kerkis esile 1180 aastal ja pärines templirüütlite keskkonnast. Nii Alsace, Champagne kui Leoni krahv (kellega de Troyes oli lähedalt seotud) olid kõik sama rüütliordu liikmed. Uues Testamendis mainib Paulus, et ka Jeesus ise kasvatati ülempreestriks "Melkisedeki korra järgi" (Hb5:6,6:20).

Sealt oligi ta omandanud õiguse pühal õhtusöömaajal pühitsetud leiba ja veini pakkuda. Paulus selgitab seda suurt privileegi, sest tuli seadustki muuta, et see kehtiks Jeesuse kohta (Hb7:11-17), sest tema põlvnes Juudea Taaveti suguvõsast, mille liikmetel oli õigus saada kuningaks, kuid mitte preestriks.


Lapis Elixis http://www.karenlyster.com/genesis3.html (teisend filosoofilise kivi Lapis Elixir nimest) omas ravi ja vananemisvastaseid omadusi Parzivali Graali lugudes, kus on ka fööniksi põlemise ja taastumise seletused. See kõik pärineb egiptlaste "benu linnust" http://en.wikipedia.org/wiki/Bennu (Heliopolises, algselt kandis nime On, mis on seotud ka päikesejumala valgusega. Oli ka Suure Valge Vennaskonna keskus. Sinna kuulusid Thutmosis III http://et.wikipedia.org/wiki/Thutmosis_III (u1450 eKr) käsitöömeistrid, Karnaki Kõrgeima Nõukogu liikmed (39 liiget, nimi tulenes valge pulbriga tegelemisest)).

Sama kivi leiame ka "Iter Alexandri Magni ad Paradisum", vanaaegses mõistujutus Aleksander Suure teekonnast paradiisi (Pairi Daize maale nagu see iidses avesta keeles oli, nii nimetati Pärsia valgusejumala Ahura Mazda http://en.wikipedia.org/wiki/Ahura_Mazda kuningriiki).

Lühidalt seega pulbriks muutunud fööniks oli tegelikult paradiisikivi (filosoofiline kivi), Moosese manna, mfkzt. 


_____________________________

NOBELI MEDITSIINIPREEMIA 2009

Telomeerid ja surelikkuse bioloogia 

Nobeli meditsiinipreemia võitsid tänavu Elizabeth Blackburn, Carol Greider ja Jack Szostak Nobeli komiteele tüüpiliselt elegantses sõnastuses "selle eest, kuidas telomeerid kaitsevad kromosoome ning telomeraasi ensüümi eest". Selle otsusega ületab naisteadlaste osa meditsiinipreemia laureaatide seas esmakordselt vapustava viie protsendi piiri.

Tänaseks on näidatud inimese telomeraasi mutatsioonidest põhjustatud telomeeride lühenemise seoseid mitmete haigustega. Mõned neist on seotud enneaegse vananemise sündroomidega. Kui telomeeride lühenemine põhjustab rakujagunemiste peatumist ja vananemist, siis telomeeride pikendamine vastupidi soodustab rakkude jagunemist. Inimeses on telomeraasi ensüümi leitud eelkõige sugurakkudes ja tüvirakkudes, mis peavad olema vajadusel alati võimelised jagunema. Telomeraas annab seega rakkudele midagi surematuse taolist. Keharakkude surematus ei pruugi aga alati organismi jaoks hea uudis olla. Tõepoolest, aktiivset telomeraasi ensüümi on leitud 90 protsendist vähirakkudest. Seega on telomeraas praegusel hetkel üks paljulubavamaid märklaudu vähi ravis ja väga aktiivse praktilise huvi objekt (Google'i otsing telomerase + cancer annab üle poole miljoni vaste).

Kokkuvõtteks võib öelda, et tänavuse meditsiininobeliga tunnustati teadlasi, kes oma teaduslike huvide praktiliste väljundite pärast liigselt muretsemata lahendasid baasteaduses üleskerkinud probleemi ning panid sellega aluse uutele suundadele vähi ja vananemise bioloogias.
 
ÜLO MAIVÄLI (1972) on Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi teadur. Lõpetanud 1995 Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia erialal ja kaitsnud samas 2004 doktorikraadi. Aastail 2005-2006 oli postdoktorantuuris Dundee Ülikoolis. Põhiline uurimisteema: ribosoomide metabolism bakterirakus. 

Horisont 6/2009


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.